Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste, nende omaduste ja kasutamise kohta.
MULTŠID
Kõige laiemalt liigitatakse multše materjali ja kasutusotstarbe järgi.
Materjali järgi liigitatakse multše:
- Orgaanilisteks;
- Mineraalseteks;
- Sünteetilisteks kiledeks;
- Kombineerituteks.
Kasutusotstarbe järgi jagunevad multšid:
- Dekoratiivmultšideks;
- Istutusala- ja pargimultšideks;
- Maastiku- ja rajatistemultšideks;
- Tarbeaiamultšideks;
- Eriotstarbelisteks multšideks.
Lisaks jagunevad multšid kaheks: lagunevad ja mittelagunevad.
Lagunevaid tuleks 2-4 aasta järel uus kiht taas peale panna, mittelagunevate vahelt tuleks aga lehed ja muu praht iga-aastaselt välja puhastada (harjaga pühkides, imuriga imedes või puhuriga puhudes).
Orgaanilised multšid
 |
| Männikoor |
Sõnnik (lagunev) Pannakse 5-7cm kihina, kõige sobilikum on hobuse oma, väljas 2-3 aastat lagunenud kujul ka veise oma. Väga hea väetis taimedele, mis sobib eelkõige lehtpõõsastele ja püsililledele. Iga 3-4 aasta järel tuleks kihti uuendada. Ise olen kasutanud sügiseti veisesõnnikut põhiliselt püsililledele (roosid, elulõngad jne) talvekülmade kaitseks. Kevadel korjan suuremad tükid ära ja komposteerin, ülejäänu kaevan mullaga segamini.
Puulehed (lagunev) Sobilikud on kõikide puude lehed, mõned lihtsalt lagunevad aeglasemalt (tamm ja kastan). Iga aasta saab sügisel lehti juurde, mis tagab multšikihi uuenduse. Ise olen kasutanud igal sügisel. Kahjuks suurema tuulega kipuvad ära lendama ja siis peab taas aiast kokku korjama. Vihm ja lume tulek päästab olukorra.
Turvas (lagunev) Turvas ning turbatooted sobivad eelkõige hapulembeste taimede istutusalade multšimiseks. Kuivana pannes võib tuulega ära lennata. Kui turvas on niiskem, on temaga toimetada mugavam. Hiljem oleks vajalik lupjamine, et vältida peenarde happelisemaks muutumist. Kasutanud olen roosidele jt püsikutele külmakaitseks.
Niidetud muruhein (lagunev).Niitmise hooaja vältel olen kasutanud niidet peamiselt marjapõõsaste all. Hea umbrohu tõrjeks! Üle 5cm paksuse kihi ei tohiks panna, mul on mõnes kohas jäänud laiali ajamata ja siis võib tunda „silo“ haisu. Sügisese niite oleme kaevanud köögivilja peenrasse. Teeb mulla pisut õhulisemaks ja mõju haljasväetisena.
Põhku (lagunev) kasutatakse nt maasikapeenardes. Niiskel suvel kipub hallitama ja kahjustab saaki. Kõduneb kiiresti. Suurendab huumusesisaldust Viimastel aastatel ei ole ise kasutanud.
 |
| Põhumultš |
Saepuru 5cm, kerge ja tuulega peenardele laialilaotamist teha ei saa. Algne värvus on kollakas-oranž, mis aja muutudes pruunimaks muutub. Kuna saepuru tõmbab mullast lämmastikku lagunedes, siis vajab see istutusala lämmastiku juurdelisamist (eriti lehtpõõsaste ja püsikute alades, okaspuudele ei ole lämmastiku lisamine vajalik). Ise ei ole kasutanud.
Adru (lagunev) Juba vanadel aegadel kasutasid mere äärsed elanikud oma mulla väetamiseks seda mere poolt kaldale uhutud materjali.
Pilliroog (aeglaselt lagunev) 5cm, mere või järve äärest korjatud pilliroog tuleks enne istutusaladele laotamist oksapurustajast läbi ajada. Lihtsam on seda materjali koguda talvel, jää pealt niites. Ei ole kunagi kasutanud adru ja pilliroogu.
Orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi.
Mineraalsed multšid
Kasutatakse põhiliselt dekoratiivsuse eesmärgil. Ise ei ole neid kasutanud. Iluaia uuendamisel kavatsen mõnda kasutada.Paekivi killustik (mittelagunev), 5cm, värvuselt hallikas-valge. Saadav erinevate suurustega, peenest kiviklibust kuni suurte kivitükkidena välja. Sobilik rohkem kiviktaimla aladele. Taimedele, kes ei talu lupja, see materjal ei sobi.
Graniitkillustik (mittelagunev), 5cm, erinevate värvustega (kirju on Eesti karjääridest ja odavam, punakas, sinakas, mustjas on pärit Soomest ja kallim). Läbimõõduga 0,5mm-32mm.
Dekoratiivkivid ja killustikud (mittelagunev), 5cm, väga erinevate värvuste ja suurustega, silmale kena vaadata. Mänguline ja moodne, kuid paraku üsna kalli hinnaklassiga.
Liiv (mittelagunev), Kõikidele taimedele sobilik.
Teokarbid (mittelagunev), 2-3cm, mere äärest korjatuna on üsna ajakulukas ja katta sellega saate väikeseid alasid, kuid väljanägemiselt on vägagi kaunis. Suuremate koguste hankimisel tuleb olla ettevaatlik, kuna teid võidakse süüdistada riigi vara riisumises ( sama kehtib ka merekivide korjamise kohta).
Kergkruus (mittelagunev), 3-5cm, kallakuga alale ei sobi, kuna see materjal on ülikerge, siis hoovihma ajal tõstab ta selle ülesse ja viib ojadena oma kohalt minema.
 |
| Kergkruus |
Tekstiilmultš
Tekstiilmultš on spetsiaalselt väljatöötatud kerge pinnakattematerjal, kasutamiseks aianduses ja haljastuses. Mustakiuline polüpropüleenmaterjal, 50 gr/m², on vastupidav ultraviolettkiirguse ja mullas leiduvatele ühendite suhtes. Kangas takistab umbrohu kasvu ja kiirendab ka noorte taimede juurdumist, kuna hoiab pinnase niiske ja sooja. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras. Tekstiilmultšiga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenras. Kasutanud olen maasikate kasvatamisel.- Umbrohutõrjel on alternatiiv herbitsiididele.
- Ühtlase kuju ja suurusega saak.
- Spetsiaalne rebenemisekindel UV kiirgusele vastupidav struktuur
- Niiskust läbilaskev ja hingav.
Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen –kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Geotekstiilid on oluliselt tugevamad ja vastupidavamad mullas leiduvate keemiliste ühendite suhtes. Saadaval on filterkangas ja juuretõkkekangas, mis ei kõdune ega mädane, lasevad läbi vett ja õhku.
Filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Kaal 136 g/m². Vee läbilaskevõime 100 l/m²/sek. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Paigaldamine: ehituslik maa-ala puhastatakse puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.
Juuretõkkekangas on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Paigaldamine: puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.
Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen –kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Filterkangas on polüpropüleenkiududest valmistatud kiudkangas, mida kasutatakse pinnase tugevdamiseks, erosiooniohu, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Kangas on viltjas, vett ja õhku läbilaskev. Kaal 136 g/m². Vee läbilaskevõime 100 l/m²/sek. Filterkangas eraldab erinevad mullakihid üksteisest, takistab nende segunemist, tugevdab struktuuri ja tõkestab külmunud maapinnast tulenevaid kahjustusi. Paigaldamine: ehituslik maa-ala puhastatakse puudest ja kändudest ning mullakiht kooritakse. Seejärel laotatakse filterkangas laiali ja selle peale asetatakse kruusakiht.
Juuretõkkekangas on vett läbilaskev jäik kiudkangas, mis ei kõdune ega mädane. Tõkestab puujuurte tungimist selle alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Ideaalne abivahend turbaaedade rajamisel. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis- ja sademetevee. Paigaldamine: puhasta istutusauk juurtest, kividest ja mittevajalikust pinnasest. Aseta juuretõke istutusauku ja venita nurgad paika. Jäta väike serv (~ 2 cm) üle maapinna, et takistada juurte levikut maapinna kaudu.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.
VÄETISED
Väetised on ained, mida kasutatakse saagi suurendamise, selle kvaliteedi parandamise või mulla viljakuse tõstmise eesmärgil ja millede mõju avaldub taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Väetistega viime taime kasvukeskkonda taimedele vajalikke toitaineid või parandame mulla füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi ja bioloogilisi omadusi.Väetisi jaotatakse koostise järgi orgaanilisteks ja mineraalseteks.
Orgaanilised väetised
Sõnnik Lehmasõnnikut on juba sajandeid väetisena kasutatud. Värske lehmasõnniku kasutamine aianduses toob endaga mitmed probleemid. Tänapäeva teadus on leidnud lahenduse: värske lehmasõnnik kuivatatakse kõrgel temperatuuril ja pressitakse graanuliteks. Sisaldab rikkalikult mineraale ja mikroelemente. 5 kg piisab ca 50 ruutmeetri jaoks. Ise olen siiski kasutanud värsket sõnnikut nii koduaias lillede ja köögiviljade kui ka kartulipõllu väetamiseks. Siiani oli sõnnik nn vabalt käes – koduse loomapidamise toodang.
Turvas on kasutusel nii multšina kui ka väetisena.
Haljasväetis
Haljasväetistaimed võivad olla ühe- või mitmeaastased. Tavapärane haljasväetis koosneb ristikust, hiirehernest ja eri liiki heintaimedest. Taimede rohelised osad niidetakse 1-2 korda ja lisatakse mullale. Kui taimne materjal laguneb varakult pärast mulda kandmist, siis tekib lämmastiku leostumise oht. Leostumise ohu vähendamiseks tuleb haljasväetist lisada hilissügisel või järgmisel kevadel. Leostumise ohtu vähendab ka talivilja külvamine pärast haljasväetise lisamist. Haljasväetisel on samuti positiivne mõju mullastruktuurile, suurendades mulla orgaaniliste ainete sisaldust.Olemas on ka kiiretoimelisi orgaanilisi väetisi, kus olulised toitained on taimede jaoks koheselt omastatavad – nahkhiire guaano, kalajahu ning vermikompost (vihmaussi sõnnik). Ise ei ole neid kasutanud. Kunagi ammu küll räime rappeid olen lilledele pannud, aga ei mäleta enam, kuidas mõjusid.
Mineraalsed väetised
Mineraalväetised koosnevad vähemalt osaliselt sünteetilistest ainetest. Enimkasutatud mineraalväetised on lämmastikväetis taimede lämmastikuvajaduse rahuldamiseks, fosforväetis fosforitarbe rahuldamiseks ning kaaliumväetis, mis suurendab taimede talvekindlust, saaki ning süsivesikute- ja valgusisaldust, linal parandab aga kiu omadusi.
Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.
Mineraalväetised jaotatakse komponentide sisalduse järgi liht- ja kompleksväetisteks. Lihtväetised sisaldavad vaid ühte põhitoiteelementi või mikroelementi. Lihtväetised jaotatakse makroväetised (sisaldavad makroelementi N, P,K ) ja mikroväetised (sisaldavad mikroelementi Cu, Zn, B, Mo, Co, Se, Cl jt).
Kompleksväetised sisaldavad kahte või enamat taime põhitoiteelementi või mikroelementi. Väetiste tähistus tuleneb põhiliste toiteelementide sisaldusest. Esimesel kohal on lämmastiku sisaldus elemendina, teisel kohal fosfori ja kaaliumisisaldus oksiidina, nt Folicare 12-46-8 (N-P2O5-K2O). Võrreldes lihtväetistega on kompleksväetiste kasutamine otstarbekam, sest nad sisaldavad vähem ballastainet, on enam kontsentreeritud ja seetõttu vähema energiakuluga saab soovitud tulemuse.
Kompleksväetised jagunevad kombineeritud väetisteks ja väetissegudeks.
Sõltuvalt väetise andmise ajast eristatakse külvieelset e põhiväetamist, külviaegset väetamist ja kasvuaegset väetamist.
Külvieelset väetist antakse kas sügisel või kevadel. Sügisel antava väetise koostises ei ole lämmastikku, nt Ferticare PK, kevadel sobivad lämmastikväetised.
Külviaegseks väetamiseks sobivad kompleksväetised.
Kasvuaegne väetamisel antakse põhiliselt lämmastikväetisi kas pealtväetamisega (väetis külvatakse mulla pinnale), juurevälise väetamisega (taimede pritsimine nõrkade väetislahusega) või väetiste mulda viimisega (vaheltharimisel või spetsiaalkülvikuga rohukamarasse).
Erinevad multšid ja väetised on Eestis kättesaadavad kõikidele asjahuvilistele. Laiem valik on suuremates põllumajanduskeemia turustamisele spetsialiseerunud firmades. Vähemnõudlik aiapidaja saab oma ostud sooritatud tavalises maapoes, kust hooajal on võimalik hankida nii turbasubstraati erinevatele taimedele kui ka erinevaid väetisi. Geosünteetide ja kattekangaste hankimiseks peab siiski ette võtma pikema reisi suuremasse keskusesse.
Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.
 |
| Lihtväetis |
 |
| kompleksväetis |
Mineraalväetised jaotatakse komponentide sisalduse järgi liht- ja kompleksväetisteks. Lihtväetised sisaldavad vaid ühte põhitoiteelementi või mikroelementi. Lihtväetised jaotatakse makroväetised (sisaldavad makroelementi N, P,K ) ja mikroväetised (sisaldavad mikroelementi Cu, Zn, B, Mo, Co, Se, Cl jt).
Kompleksväetised sisaldavad kahte või enamat taime põhitoiteelementi või mikroelementi. Väetiste tähistus tuleneb põhiliste toiteelementide sisaldusest. Esimesel kohal on lämmastiku sisaldus elemendina, teisel kohal fosfori ja kaaliumisisaldus oksiidina, nt Folicare 12-46-8 (N-P2O5-K2O). Võrreldes lihtväetistega on kompleksväetiste kasutamine otstarbekam, sest nad sisaldavad vähem ballastainet, on enam kontsentreeritud ja seetõttu vähema energiakuluga saab soovitud tulemuse.
Kompleksväetised jagunevad kombineeritud väetisteks ja väetissegudeks.
Sõltuvalt väetise andmise ajast eristatakse külvieelset e põhiväetamist, külviaegset väetamist ja kasvuaegset väetamist.
Külvieelset väetist antakse kas sügisel või kevadel. Sügisel antava väetise koostises ei ole lämmastikku, nt Ferticare PK, kevadel sobivad lämmastikväetised.
Külviaegseks väetamiseks sobivad kompleksväetised.
Kasvuaegne väetamisel antakse põhiliselt lämmastikväetisi kas pealtväetamisega (väetis külvatakse mulla pinnale), juurevälise väetamisega (taimede pritsimine nõrkade väetislahusega) või väetiste mulda viimisega (vaheltharimisel või spetsiaalkülvikuga rohukamarasse).
Erinevad multšid ja väetised on Eestis kättesaadavad kõikidele asjahuvilistele. Laiem valik on suuremates põllumajanduskeemia turustamisele spetsialiseerunud firmades. Vähemnõudlik aiapidaja saab oma ostud sooritatud tavalises maapoes, kust hooajal on võimalik hankida nii turbasubstraati erinevatele taimedele kui ka erinevaid väetisi. Geosünteetide ja kattekangaste hankimiseks peab siiski ette võtma pikema reisi suuremasse keskusesse.
Kasutatud materjalid:
http://maakodu.delfi.ee/ 02. juuni
2010, Erinevate multšide head ja vead. Mailis Laanemäe
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/ (08.01.2015)
Mölder, A. Haljasalade kasvupinnased ja multšid
2012 http://www.ekk.edu.ee/vvfiles/0/haljasalade-kasvupinnased.pdf
Tooding, S. i.a. Multšide omadused
Räpina http://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&ved=0CCsQFjAC&url=http%3A%2F%2Fak.rapina.ee%2Fsirjetoo%2FMult%259Aide%2520omadused2.ppt&ei=s4mqVLrVMoP5UqSpgqgL&usg=AFQjCNHhgX72Ggl80vbhO-rgznuTJYasuw&bvm=bv.82001339,d.d24
http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html
http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf (13.01.2015)
http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised (13.01.2015)
http://www.hot.ee/teekaaslane/keskkond.html (13.01.2015)
http://www.balticagro.ee/index.dsp?page=15573
